Meist

Meie peres ei ole jõulud lihtsalt piparkoogid ja rahu maa peal – meil tehakse loosipakke. Ja eelmisel aastal mõtles pereema, et seekord võiks kõik midagi oma kätega teha. Väga tore mõte… teoorias.

Kuna mul on nuga käes pigem höövli kui vorsti jaoks, ja kõik mu vennad on ehitusmehed, kellel tööriistavöös on rohkem viina kui vett, siis otsustasin asja loominguliselt võtta: tegin vesiloodi, mille sees oli viin. Sündis Promillilood. Täitsa aus töö – loodi ümber tegin puidust kasti ja lisasin kruvikeeraja juurde, et kingi avamine ei läheks liiga lihtsalt. (Väike katsumus enne tasu, noh.)
‍

Esimene versioon oli 2 meetrit pikk ja täiesti ebaotstarbekas. Kui lõpuks valmis sai ja kinkide jagamiseks läks, sattus see muidugi mu venna loosipakki, ja sees tema lemmikjook. Karm saatus või täpne sihtimine, mine tea.

Kui mu naine seda nägi, ütles ta: “Tee palun ka minu perele.” Tegin. Jõululauas olid kõik vait – seni kuni üks vend ütles: “Kui sa oleks kuu aega tagasi selle netti pannud, oleks praeguseks juba saunas kulda kaevandamas.”

Sellest lausest piisas. Nüüd me kaevandamegi – mitte kulda, vaid puidust kingitusi, milles on rohkem promilli kui praktilisust. Aga vot see ongi meie stiil.